Diigo

Valisin Deliciousi asemel Diigo, kuna see tundus huvitavam. Alustuseks lisasin oma sotsiaalsetesse järjehoidjatesse ka 4 järjehoidjat, mis seonduvad kooliga. Seega panin märksõnaks kool. Sain hästi hakkama. Konto valmistamisel raskusi ette ei tulnud. Diigo abil saan leida uusi materjali mind huvitaval teemal tagide kaudu. Samuti saan ligipääsu oma järjehoidjatele ka mujalt arvutitest, mitte ainult enda omast. Arvan, et kasutan seda uurimistöö materjali korrastamisel. See on hea, sest saan lisada juurde märksõnad ning kirjutada ka märkmeid, miks mingit järjehoidjat vajalikuks pidasin. Nii ei lähe kaduma tähtsad üksikasjad, sest meelespidamist on palju ning lihtsalt mälu peale ma ei julgeks lootma jääda.

Eelkaitsmine

Janeli Metsapooli uurimistöö kava
· Uuringu teema- Prandi- Järvamaa aasta küla 2008
· Juhendaja- õpetaja Erika Kranich
· Valiku kahelauseline põhjendus- Prandi on olnud minu koduküla ja kõik sellega seonduv on mulle südamelähedane. Uurimistöö teemavalikul lähtusingi sellest, et teha oma töö kodukülast, millega mul on tihedad sidemed siiani.
· Töö valdkond, objekt, aine- töö valdkond on Prandi küla. Annan lühiülevaate Prandi ajaloost, lähemalt uurin külaseltsi tegevust, kuna Prandi oli 2008. aastal Järvamaa aasta küla.
· Hüpotees- väidan, et Järvamaa alal, Koigi vallas on üks väike küla, mis on saanud silmapaistvaks ning pärjatud mitmete tiitlitega. (2007. aastal tänas Koigi vallavalitsus Prandit loodust väärtustava ja tutvustava tegevuse eest, 2008. aastal küla sai peaministrilt tänukirja, kui KAUNILE EESTI KODULE ja samal aastal pärjati Prandi Järvamaa aasta külaks).
· Oodatavad tulemused- saada rohkem teada Prandi MTÜ-st, näha kuidas on tema areng toimunud. Tutvuda endiste ja praeguste talu elanikega.
· Uurimismeetodid- panen kirja inimeste suulisi mälestusi ja muljeid küla ja seltsi tegevuse kohta. Koostasin küsitluslehe, mida analüüsin.
· Lähteandmed- toon välja küla talude kohad ja nimed. Vaatlen millised muutused on toimunud ja kes on läbi aegade talu elanikud olnud.
· Kirjandus jt. teabeallikad- vanema perioodi kohta kroonika. Samuti vallalehed ja MTÜ materjalid.
· Kalenderplaan- materjali kogumine (enamus koos), materjali süstematiseerimine, mõningate inimeste mälestused juurde ja täpsustada

Uurimistöö eelkiatsimise meeleolu

Lõppkokkuvõttes ei olnudki eelkaitsmine nii hull, kui ma arvasin. Inimeste ees närvi sisse ei tulnud, samas seal olid ka kõik tuttavad näod, kellele silma vaadata. Ka žürii oli tore. Mulle esitati üks küsimus (Missugust kroonikat sa kasutad?), millele vastasin soliidselt ja arukalt. Kui päris kaitsmine oleks samasugune ja läheks hästi, siis oleks kohe sõdarahul. Eks seda siis näha ole.

Uurimustöö kava näidis

Uurimistöö kava näidis

· Uuringu teema
· Juhendaja
· Valiku kahelauseline põhjendus
· Töö valdkond, objekt, aine (mida uurid? Kuidas formuleerida teaduskeeles? Viitamine valdkonna tähtsamatele uurijatele ja teooriatele.
· Ülesanded- mida tuleks teha? 2-4 küsimust, millele loodad vastust leida. Lahendamisjärge ootavate probleemide loend või pingerida (mida konkreetset selle küsimuse kohta ei ole teada?)
· Töö põhi- ja lisaeesmärk (millistele tulemustele soovin jõuda, mida taotlen, mida püüan saavutada?) Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine: analüüsimine, lahtimõtestamine või lahendamine. Seoste uurimine nähtuste vahel. Teaduse ja proktika probleemide avastamine.
· Hüpoteesid- tõestamisele võetavad väited, teesid
· Oodatavad tulemused
· Uurimismeetodid (millise instrumendi, vahendiga ma mõõdetavaid näitajaid uurin?) Kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse?
· Lähteandmed- milliseid näitajaid arvestan, mõõdan, jälgin?
· Kirjandus jt. teabeallikad- loetelu (Millised teooriaf, autorid võimaldaksid teemas süvenemist?
· Kalenderplaan: tööde etapid + tähtajad

Moodul VII

Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
*ideed,
*arvamused,
*andmed,
*faktid,
* tsitaadid,
*diagrammid,
*tabelid,
* joonised,
* teooriad,
*käsitlused.

Autoriõigus - Autori loata ei või ühtki teost, ei trükitud ega elektroonilist, kopeerida ega paljundada. Sama kehtib ka veebimaterjalide kohta. Samuti ei saa avalikult kasutada e-kirja ilma selle saatnud isiku nõusolekuta.

Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma oma töös kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!

Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
*teiste autorite tekstide kasutamiose äramärkimist oma töö tekstis ning
*nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.

Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse bibliograafilised viited olenevalt kasutatavast viitamissüsteemist kas:
*tähestikuliselt (nimeviitesüsteemi rakendamisel) või
*viitamise järjekorras (numbriviitesüsteemi rakendamisel)Viitamissüsteeme on mitmeid- *nime-aasta viitamist,
*numbriviitamist.
Koolijuhendis on öeldud seda täpsemalt.

Uut ei olnud midagi selles moodulis, sest hiljuti õppisime me sama asja eesti keeles.
Kõige olulisem teadmine oligi viitamine, mida peab uurimustöös kasutama.
Enesekontroliitesti tulemus oli 100%.

Moodul VI

Infoallikate peamised hindamiskriteeriumid on:
* Ajakohasus
* Usaldatavus
* Ulatus
* Täpsus
* Objektiivsus

Sellest moodulist sain teada, kuidas ära tunda täpseid ja usaldusväärsid infoallikaid.
Selles moodulis midagi üllatavat polnud, sest kõik punktid olid loogilisedi ja kergesti mõistetavad.
Enesekontrolli testi tulemus oli 95 %.

Moodul V

Nõuanded:
Üldiselt üksikasjaliseleLeia kõigepealt taustinformatsiioni, seejärel kasuta spetsiifilisemaid ja värskemaid allikaid.
Kirjuta välja leitud allika nimetus, asukoht ja kasutamise kuupäevKirjuta välja iga leitud teaviku kirje, seda läheb hiljem vaja
Tõlgi tema andmebaasides ja kataloogides kasutatavate märksõnade keelde.Kontolli oma otsisõnu tesauruses vm liigitussüsteemiga.

Oma uurimustöös kasutan infootsi päringutena märksõnu : MTÜ Prandi küla ja allikad.
Minu strateegiaks oleks info otsimine internetist, raamatukogus raamatutest ja suulised allikad.

Minu jaoks jäid mõistmatuks metamärgiga otsingud.
Sellest moodulist saingi teada, kuidas neid õigesti ja efektiivselt kasutada. See oli minu jaoks ka kõige tähtsam uus teadmine. Samuti sain teada, mis on infootsing, millised on nende tüübid ja kuidas valida otsingusõna või fraasi.

Enesekontrolli tulemuseks oli seekord 78,4 %.

Moodul IV

tegevus 3.

Teemavaldkond, mille valisin, on varia.
Andmebaas sisaldab peamiselt Eestis ilmuvate ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumike materjale. Andmebaas kajastab Eesti ajakirjanduses ilmunud artikleid valikuliselt.

Andmebaas sisaldab infoallikatest ajalehtede, ajakirjade ja artiklikogumie materjale, mis on esindaud valikuliselt. Andmebaas võiks osutuda sobivaks juhul, kui on vaja üles leida mingisugust kindlat artiklit. Näiteks hõlbustaks see oluliselt uurimistöö koostamist. Minu otsingu sõna peale leidsin sealt mitmeid arikleid.

tegevus 5.

Et leida kiiresti materjale teemal “Infokirjaoskuse arengust Islandil” kasutaksin metaotsisüsteemi. Et saada süsteemset ülevaadet infokirjaoskuse arengust maailmas kasutaksin portaale ehk veebiväravaid, teemakatalooge.Et leida konkreetset, varem teadaolevat veebilehte kasutaksin interneti otsisüsteeme

Sellest osast sain teada, millal on kõige targem ühte või teist viiteinfoallikat kasutada. Viiteinfoallikad on: raamatukogude kataloogid, bibliograafilised andmebaasid ja bibliograafiad.

Minu enesekontrolli testi tulemus oli 85.7 %.

Moodul III

Sain teada, et sobiva infoallika valik sõltub erinevate infoallikate otstarbest. Ma ei teadnud varem, kui palju on täiesti erinevaid infoallikaid. Informatsiooni hankimise allikad on inimesed, teavikud ja esemed.

Kõige olulisem teadasaamine oli, et enamuse Internetis kättesaadavast informatsioonist moodustab kommertsinfo ning teadus- ja haridustöö osatähtsus on küllaltki väike.

Enesekontrolli tulemus oli 92 %.

Moodul II

Tegevus 1
Täna lõuna ajal vajasin ma lisainformatsiooni vitamiini võtmiseks, vaatasin c-vitamiini purgi pealt, mitu korda päevas neid võtma peab. Lugesin õhtu poolikul Järvamaa haigla sisekorraeeskirju. Varasemalt olen lisainformatsiooni vajanud ekskursioonide koha pealt. Selleks olen lugenud internetist selle kohta infot. Koolis olen õpetaja käest lisainfot küsinud, või õpikust otsinud. Rohtude tarvitamise jaoks on vaja lugeda sellega kaasas olevat infovoldikut. Hiljuti ostsin endale arvuti ning pidin lugema sellega kaasas olevat instruktsiooni.

Minu uurimustöö infopäringuteks või otsisõndeks oleksid: Küla selts, selle areng, vaatamisväärsused.

Minu jaoks oli see uus, et on olemas erinevadinfovajaduse tüübid, töö ja õppeülesannete täitmisel võib kokku puutuda infovajadusega, mis tuleneb otsitava info iseloomust või laadist: 1)faktiinfovajadus 2)teavikuinfovajadus 3)teemainfovajadus .

Kõige olulisem uus teadmine oli, et infovajaduse tüübist oleneb see, millised infoallikad infootsinguks valin.

Minu testi tulemus oli 76.4 %.

MOODULID

Infokirjaoskus- http://www.hot.ee/werro24/
V moodul
Infootsing
· 5.3 tee infootsingu tüübi skeemist ekraanipilt (PrintScreen) ja lisa blogisse
· 5.6 kirjuta blogisse välja 3 infootsingu nõuannet
· Milliseid otsisõnu/päringud infootsingul oma töö teema puhul kasutad: kirjuta välja võimalikult palju?
· Milline on sinu info-otsingu strateegia?
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

VI moodul
Otsingu tulemuste ning infoallikate hindamine
· 6.5 kirjuta blogisse välja, millised on infoallikate peamised hindamiskriteeriumid
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

VI moodul
Informatsiooni kasutamise reeglid
· Mõtle ja pane blogisse kirja, mil viisil teed sina kirjalikke märkmeid (väljakirjutusi)
· Mis on plagiaat?
· Blogisse 7.4. Millistele teiste tekstide osadele peab kindlasti viitama (4)?
· Tee lühiülevaade viitamisest ja viitamissüsteemidest. Too esile olulisim.
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

Uurimustöö kava näidis

· Uuringu teema
· Juhendaja
· Valiku kahelauseline põhjendus
· Töö valdkond, objekt, aine (mida uurid? Kuidas formuleerida teaduskeeles?
· Lahendamisjärge ootavate probleemide loend või pingerida (mida konkreetset selle küsimuse kohta ei ole teada?)
· Ülesanded- mida tuleks teha?
· Töö põhi- ja lisaeesmärk (millistele tulemustele soovin jõuda, mida taotlen, mida püüan saavutada?) Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine: analüüsimine, lahtimõtestamine või lahendamine. Seoste uurimine nähtuste vahel. Teaduse ja proktika probleemide avastamine.
· Hüpoteesid- tõestamisele võetavad väited, teesid
· Oodatavad tulemused
· Uurimismeetodid (millise instrumendi, vahendiga ma mõõdetavaid näitajaid uurin?)
· Lähteandmed- milliseid näitajaid arvestan, mõõdan, jälgin?
· Kirjandus jt. teabeallikad- loetelu (Millised teooriaf, autorid võimaldaksid teemas süvenemist?
· Kalenderplaan: tööde etapid + tähtajad

Moodul I

Tegevus 1
Asja peab vaatama kahes suunas. Arvatavasti tekiksid sellise suure infoga ajalised raskused, sest kui on palju infot läheb ka palju aega sobiva otsimiseks.Kuigi, mida rohkem infot seda uhkem ja on võimalusi teha valikuid.

Tegevus2
Tegevus: Otsustasin minna sõbrannaga õue jalutama. Informatsioon: Otsisin telefonist sõbranna numbri ning helistasin talle ja kutsusin õue.Tegevus: Otsustasin minna laupäeval poodi süüa ostma. Informatsioon: Vaatasin panga arvelt, palju mul raha on ning vaatasin kodus, mida oleks vaja osta. Läksin poodi, tegin oma valiikud, maksin ära ja tulin koju tagasi.

Tegevus 3
Tegevus: Tegin esseed Koigi kohta Inglise keelde.Informatsioon: Pidin otsima infot Koigi ajaloo kohta.Tegevus: Olin haige terve eelmise nädala.Informatsioon: Lugesin internetist haiguste kohta ning lugesin haigusi puutuvaid voldikuid.

Tegevus 4
*Teadvustab infovajaduse. Olen sellega kokku puutunud, kus pole täielikku infot. Kuid seda saab täiendada interneti- või ajalehe/ajakirja abiga.*Sõnastab infopäringud. Et leida täpset infot, mida on vaja, peab olema otsisõna väga täpne. *Määratleb info- ja viiteallikad. Ma tavaliselt ei märgi ülesse, kust ma mingi info sain ning olen sellega väga hädas. Lihtsalt ei jää muud üle, kui otsida..*Sooritab infootsingu. Kui on kindlaks määratud vajalikud allikad on info leidmine kergem, kuid õige otsingu tulemusel võib jõuda heale teele.*Hindab infot ja allikat. Peale info leidmist tuleb see üle vaadata, et mitte sattuda vale informatsiooni otsa.*Valib sobiva info ja allikad. Valin alati infot ja allikaid, mis vastavad minu esitatud küsimusele.*Korrastab ja töötleb mõtted. Kui info on leitud, tuleb see enda tarvis ümber korraldada, et oleks hea ülevaade olemasolevast.Kasutab ja esitab infot. Ma olen kindel, et tulevikus puutun kokku kõigi nende terminitega.

Tegevus 5
Kui ma ei tule toime enam olemasolevate teadmistega, siis otsin Internetist, küsitlen teisi inimesi, otsin raamatutest, vaatan ajalehti/ ajakirju.Mind inspireeris õpetaja osalemast sellel kursusel. Midagi imekspanevat siin ei olnud, kuid mingid killukesed panin kõrvataha.

Enesekontrolli test
Sain targemaks. Tulemus oli 80%.

Infokirjaoskus

Infokirjaoskus- http://www.hot.ee/werro24/
I moodul
Sissejuhatus infokirjaoskusesse
· Pööra tähelepanu joonistele
· 5 kirjalikku tegevust vastad blogisse
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

II moodul
Infovajadus ja infopäring





· Analüüsi: milline on sinu infovajadus? Vastad blogisse.
· Tegevused 3 ja 4 vaata lihtsalt läbi.
· Kirjuta näiteid, milliseid infopäringuid ja otsisõnasid koostaksid/kasutaksid sina oma uurimistöö jaoks materjali leidmisel.
· Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
III moodul
Infoallikad
· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.
IV moodul
Viiteinfoallikad
· Tegevused 3 ja 5 vastad blogisse. Võid vastata küsimustele ka oma uurimisteema järgi.
· Vastad blogisse. Mis on sinu jaoks uut/ üllatavat? Mida said teada?
· Kõige olulisem uus teadmine?
· Tee enesekontrolli test. Tulemusest kirjutad ajaveebis.

Uurimustöö lihtsus

Kõige kergem on uurmiustöö juures andmete kogumine, sest tänapäeval leiab neid igalt poolt ning on ka võimalik saada suulisi allikaid.

Uurimustöö mure

Üldiselt ma tunnen kõige enam muret uurimustöö vormistamise pärast, kuna arvuti ja mina pole eriti head sõbrad.

Uurimustöö temaatika

Teen oma uurimus töö Prandi kohta, kus räägib küla viimaste aastate saavutustest ning külaelu arengust. Veel toon ära küla ajaloo, paiknemise, räägin seal asuvatest allikatest ja jõest.

Minu loodusvaatlus

14.päev, 7 oktoober ehk siis viimane päev vaadelda minu loodus objekti. Puu on väiksemaks jäänud, pole enam nii võimas, lehed on puult ära tulnud, paar lehte veel on, aga üpris rääbakas on teine.
Sain vaatluselt palju kasu, kuna see arendas minu vaatlus oskust. Märgata midagi ja seda kirjelda, nõuab oskust.

Minu loodusvaatlus

13. päev, 6 oktoober. Puu tüve ja oksi on hästi näha, kuna eelmine päev oli õues suur torm. Üksikuid punaseid lehti on näha, aga üldiselt ainult näeb kollast. Puu all on palju mahakukkunud lehti.

Minu loodusvaatlus

12.päev, 5 oktoober- Lehti saaks juba rehaga kokku riisuda, sest neid on tohutult palju seal. Puul pole enam rohelist näha, väga õrnalt, punast on ka natukene.

Minu loodusvaatlus

11, päev. 4 oktoober. Lehti on väga palju maas, kuna õues oli eelmine öö suur torm. Võiks öelda, et puu on üleni kollane.

Minu loodusvaatlus

10. päev, 3. okt.- Puu võrestikku on näha, lehed on maas, rohelust, selle puul, on vähe näha.

Minu loodusvaatlus

9.päev, 2. okt. Lehti on langenud tublisti, puu on kollasem, samuti on näha punast. Lehed on longu vajunud, kohe kahju on seda puud vaadata.

Minu loodusvaatlus

Kaheksandal päeval 1. oktoobril pole midagi vaikse ilma tõttu muutunud.

Minu loodusvaatlus

7.päev (30 september)- Lehed on mädanema maas hakanud, palju lehti puult langenud, kuna õues oli eelmine päev tunda tuult. Puul õrnalt mõnda oksa näha.

Minu loodusvaatlus

Kuues päev- 29 september on näha, kuidas põõsa latv on kollasem, lehti oli puul veel piisavalt, polnud näha puu võret.

Minu loodusvaatlus

5. päeval (27.sept) põõsas on peaaegu üleni kollane. Lehti on juba kaugelt silmaga näha.

Minu loodusvaatlus

On neljas päev, 27. september ja puu on punakam, kollakam ja oli näha esimesi lehti maas.

Minu loodusvaatlus

26.september, on kolmas päev. Põõsal on lehed longu vajunud.

Teine päev

25, september. Pole väga aru saada, et midagi on muutunud, võimalik, et natuke kollakamaks on läinud.

Minu loodusvaatlus

Võtsin vaatluse alla ühe põõsa. Esimesel päeval (25.september) põõsas on ladvast kollakas, lehti pole veel maha kukkunud, rohelust on paljupõõsal palju.

Küsimused, mis panevad mõtlema

Miks peab tegema arvuti tundi selliseid küsimusi? Miks peavad tulema sügisel puudelt lehed maha? Miks enamus vanu inimesi arvavad, et noorus on hukas? Kas pikkade juustega inimesed on intelligentsemad, kui lühemate juustega? Miks buss läheb hommikuti Sargverest läbi, miks ta ei võiks otse Paide sõita ? Miks kõik head filmid on samal ajal ? Miks on Eestis nii palju töötuid ? Miks on elu nii kiire ? Miks peab koolipäev nii pikk olema? Miks on elu nii ebaõiglane ? Miks peab nii palju valimisreklaame olema ?

Tere

Tegin kasutaja ja muutsin selle isikupäraseks. Kirjutan siia põhiliselt arvuti- ja uurimustööga seoses materjale.