Prandi- Järvamaa aasta küla 2008
1. Kirjelda objekti nähtust, kasutades kõiki meeli. Seda saab põhiliselt uurida inimeste mälestustest, samuti raamatutest ja internetist.
2. Võrdle: millega on ta sarnane ? mille poolest erinev? See on sarnane teiste küladega selle poolest, et see on väike küla, kus elab vähe rahvast. Erineb teistest küladest selle poolest, et külas elavad aktiivsed inimesed, kes on loonud külaseltsi ja loovad külla uusi väärtusi.
3. Assotsieeri!mida meenutab? (asju, sündmusi, inimesi) See teema on seotud küla arenguga. Mida on külaelanikud sellesse külla panustanud ja mida nad praegusest külast arvavad.
4. Analüüsi.Kuidas see on tehtud? millest koosneb?millisesse laiemasse tervikusse see kuulub? Loodi külaselts, mis koosneb inimestest. Kuulub Eesti riigile ja Koigi vallale.
5. Rakenda.kus saab kasutada? mille jaoks seda vajatakse?kasu? Saan teada, kuidas külaseltsi moodustada, kuidas inimesed kaasa tulevad.
6.Argumenteeri.poolt, vastu Poolt- Olen poolt, et küla on raske lüüa, kui pole imelist juhti- ehk sädeinimest.
7.Ajakirjanik: mida kes kus millal miks kuidas noorte suhtlemine läbi ekraani, põhiliselt noored,internetis, igapäeva elus iga päev,tekkis selleine asi siis kui arvuti tuli.
8.Lifti kõne;kirjuta teemast huvitatud tuttavale, kes teemast teab? (käsitlus, miks olen teemast huvitatud) Teemast olen huvitatud, kuna see küla on minu koduküla olnud pikka aega ja endiselt on mul sellega tihedad sidemed.
9.Loe! Lugeda on hea, palju peab lugema materjali ka raamatutest.
reede, 15. jaanuar 2010
teisipäev, 12. jaanuar 2010
Teksti sisestamise reeglid
Tähed, numbrid ja kirjavahemärgid sisestatakse klaviatuurilt. Tekst ilmub sisestuskriipsu (vilkuv püstkriips) ette.
Suurtähe või klahvil asuva ülemise märgi saamiseks tuleb Shift-klahvi all hoides vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.
Klahvil oleva kolmanda märgi saamiseks tuleb AltGr-klahvi all hoides vajutada soovitud märgi klahvile.
Ainult suurtähtedes trükkimiseks vajuta Caps Lock-klahvi (põlema läheb CapsLock tuli). Suurtähereþiimi väljalülitamiseks vajuta uuesti CapsLock-klahvi.
Numbreid saab sisestada ka numbriklahvistikust. Sel juhul peab põlema NumLock-tuli. Selleks vajuta numbriklahvistikul olevat NumLock-klahvi.
Et kustutada sisestuskriipsust vasakule poole, vajuta Backspace-klahvi.Et kustutada sisestuskriipsust paremale poole, vajuta Delete-klahvi.
Sõnad tuleb sisestamisel eraldada ühe tühikuga (selle saamiseks vajuta klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). Kui sõna järel tuleb kirjavahemärk, siis pannakse kirjavahemärk kohe peale sõna ja alles siis tuleb tühik.
Kui rida saab täis, läheb järgmine sõna automaatselt uuele reale. Reavahetuseks Enter-klahvi ei kasutata.
Lõigu lõpetamiseks vajuta Enter-klahvi.
Et olemasolev lõik jagada kaheks eri lõiguks, vii kursor kohta, kus peab lõppema esimene lõik ja vajuta Enter-klahvi.Et kahte lõiku teha üheks lõiguks, kustuta sümbol ¶.
Tühja rea saamiseks vajuta samuti Enter-klahvi. Tühja rea saamiseks esimese rea ette vii kursor selle rea ette ja vajuta Enter-klahvi.
Visuaalse lõigu tekitamiseks kasuta klahvikombinatsiooni Shift+Enter.
Taandrida ära tee tühikute abil, vaid vajutades Tab-klahvi.
Sellistes sõnades nagu Mari-Liis või Lõuna-Eesti kasutatakse sidekriipsu.
Mõttekriips on tavalisest sidekriipsust pikem. Mõttekriipsu saamiseks vajuta Ctrl-klahvi all hoides numbriklahvistiku miinust.Seda pikemat kriipsu kasutatakse ka ühendava mõttekriipsuna, näiteks aastatel 2000–2003.
Teksti sisestamisel ära poolita. Kui on vaja käsitsi poolitada, siis kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+-
Kui lehekülg saab täis, läheb järgmine rida automaatselt uuele leheküljele. Kui on tarvis endal uut lehekülge alustada, kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Enter.Lehevahetust ainult Enter-klahvile vajutades ei tehta.
Et olemasolevasse teksti midagi vahele lisada, vii sisestuskriips hiire abil või nooleklahve kasutades soovitud kohta ja sisesta vajalik tekst.
Olemasoleva teksti üle trükkimiseks vajuta Insert-klahvi. Sel juhul asendatakse sisestuskriipsust paremal olev tekst uuega. Ülekirjutusreþiimist väljumiseks vajuta uuesti Insert-klahvi.
Viimasena kasutatud käsu tühistamiseks (näiteks kui teed midagi valesti) vali Redigeeri > Võta tagasi (Edit > Undo) või vajuta Ctrl+Z või klõpsa Võta tagasi-nuppu .
Suurtähe või klahvil asuva ülemise märgi saamiseks tuleb Shift-klahvi all hoides vajutada soovitud tähe või märgi klahvile.
Klahvil oleva kolmanda märgi saamiseks tuleb AltGr-klahvi all hoides vajutada soovitud märgi klahvile.
Ainult suurtähtedes trükkimiseks vajuta Caps Lock-klahvi (põlema läheb CapsLock tuli). Suurtähereþiimi väljalülitamiseks vajuta uuesti CapsLock-klahvi.
Numbreid saab sisestada ka numbriklahvistikust. Sel juhul peab põlema NumLock-tuli. Selleks vajuta numbriklahvistikul olevat NumLock-klahvi.
Et kustutada sisestuskriipsust vasakule poole, vajuta Backspace-klahvi.Et kustutada sisestuskriipsust paremale poole, vajuta Delete-klahvi.
Sõnad tuleb sisestamisel eraldada ühe tühikuga (selle saamiseks vajuta klaviatuuri alaosas olevat pikka klahvi). Kui sõna järel tuleb kirjavahemärk, siis pannakse kirjavahemärk kohe peale sõna ja alles siis tuleb tühik.
Kui rida saab täis, läheb järgmine sõna automaatselt uuele reale. Reavahetuseks Enter-klahvi ei kasutata.
Lõigu lõpetamiseks vajuta Enter-klahvi.
Et olemasolev lõik jagada kaheks eri lõiguks, vii kursor kohta, kus peab lõppema esimene lõik ja vajuta Enter-klahvi.Et kahte lõiku teha üheks lõiguks, kustuta sümbol ¶.
Tühja rea saamiseks vajuta samuti Enter-klahvi. Tühja rea saamiseks esimese rea ette vii kursor selle rea ette ja vajuta Enter-klahvi.
Visuaalse lõigu tekitamiseks kasuta klahvikombinatsiooni Shift+Enter.
Taandrida ära tee tühikute abil, vaid vajutades Tab-klahvi.
Sellistes sõnades nagu Mari-Liis või Lõuna-Eesti kasutatakse sidekriipsu.
Mõttekriips on tavalisest sidekriipsust pikem. Mõttekriipsu saamiseks vajuta Ctrl-klahvi all hoides numbriklahvistiku miinust.Seda pikemat kriipsu kasutatakse ka ühendava mõttekriipsuna, näiteks aastatel 2000–2003.
Teksti sisestamisel ära poolita. Kui on vaja käsitsi poolitada, siis kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+-
Kui lehekülg saab täis, läheb järgmine rida automaatselt uuele leheküljele. Kui on tarvis endal uut lehekülge alustada, kasuta klahvikombinatsiooni Ctrl+Enter.Lehevahetust ainult Enter-klahvile vajutades ei tehta.
Et olemasolevasse teksti midagi vahele lisada, vii sisestuskriips hiire abil või nooleklahve kasutades soovitud kohta ja sisesta vajalik tekst.
Olemasoleva teksti üle trükkimiseks vajuta Insert-klahvi. Sel juhul asendatakse sisestuskriipsust paremal olev tekst uuega. Ülekirjutusreþiimist väljumiseks vajuta uuesti Insert-klahvi.
Viimasena kasutatud käsu tühistamiseks (näiteks kui teed midagi valesti) vali Redigeeri > Võta tagasi (Edit > Undo) või vajuta Ctrl+Z või klõpsa Võta tagasi-nuppu .
kolmapäev, 16. detsember 2009
Diigo
Valisin Deliciousi asemel Diigo, kuna see tundus huvitavam. Alustuseks lisasin oma sotsiaalsetesse järjehoidjatesse ka 4 järjehoidjat, mis seonduvad kooliga. Seega panin märksõnaks kool. Sain hästi hakkama. Konto valmistamisel raskusi ette ei tulnud. Diigo abil saan leida uusi materjali mind huvitaval teemal tagide kaudu. Samuti saan ligipääsu oma järjehoidjatele ka mujalt arvutitest, mitte ainult enda omast. Arvan, et kasutan seda uurimistöö materjali korrastamisel. See on hea, sest saan lisada juurde märksõnad ning kirjutada ka märkmeid, miks mingit järjehoidjat vajalikuks pidasin. Nii ei lähe kaduma tähtsad üksikasjad, sest meelespidamist on palju ning lihtsalt mälu peale ma ei julgeks lootma jääda.
teisipäev, 15. detsember 2009
Eelkaitsmine
Janeli Metsapooli uurimistöö kava
· Uuringu teema- Prandi- Järvamaa aasta küla 2008
· Juhendaja- õpetaja Erika Kranich
· Valiku kahelauseline põhjendus- Prandi on olnud minu koduküla ja kõik sellega seonduv on mulle südamelähedane. Uurimistöö teemavalikul lähtusingi sellest, et teha oma töö kodukülast, millega mul on tihedad sidemed siiani.
· Töö valdkond, objekt, aine- töö valdkond on Prandi küla. Annan lühiülevaate Prandi ajaloost, lähemalt uurin külaseltsi tegevust, kuna Prandi oli 2008. aastal Järvamaa aasta küla.
· Hüpotees- väidan, et Järvamaa alal, Koigi vallas on üks väike küla, mis on saanud silmapaistvaks ning pärjatud mitmete tiitlitega. (2007. aastal tänas Koigi vallavalitsus Prandit loodust väärtustava ja tutvustava tegevuse eest, 2008. aastal küla sai peaministrilt tänukirja, kui KAUNILE EESTI KODULE ja samal aastal pärjati Prandi Järvamaa aasta külaks).
· Oodatavad tulemused- saada rohkem teada Prandi MTÜ-st, näha kuidas on tema areng toimunud. Tutvuda endiste ja praeguste talu elanikega.
· Uurimismeetodid- panen kirja inimeste suulisi mälestusi ja muljeid küla ja seltsi tegevuse kohta. Koostasin küsitluslehe, mida analüüsin.
· Lähteandmed- toon välja küla talude kohad ja nimed. Vaatlen millised muutused on toimunud ja kes on läbi aegade talu elanikud olnud.
· Kirjandus jt. teabeallikad- vanema perioodi kohta kroonika. Samuti vallalehed ja MTÜ materjalid.
· Kalenderplaan- materjali kogumine (enamus koos), materjali süstematiseerimine, mõningate inimeste mälestused juurde ja täpsustada
· Uuringu teema- Prandi- Järvamaa aasta küla 2008
· Juhendaja- õpetaja Erika Kranich
· Valiku kahelauseline põhjendus- Prandi on olnud minu koduküla ja kõik sellega seonduv on mulle südamelähedane. Uurimistöö teemavalikul lähtusingi sellest, et teha oma töö kodukülast, millega mul on tihedad sidemed siiani.
· Töö valdkond, objekt, aine- töö valdkond on Prandi küla. Annan lühiülevaate Prandi ajaloost, lähemalt uurin külaseltsi tegevust, kuna Prandi oli 2008. aastal Järvamaa aasta küla.
· Hüpotees- väidan, et Järvamaa alal, Koigi vallas on üks väike küla, mis on saanud silmapaistvaks ning pärjatud mitmete tiitlitega. (2007. aastal tänas Koigi vallavalitsus Prandit loodust väärtustava ja tutvustava tegevuse eest, 2008. aastal küla sai peaministrilt tänukirja, kui KAUNILE EESTI KODULE ja samal aastal pärjati Prandi Järvamaa aasta külaks).
· Oodatavad tulemused- saada rohkem teada Prandi MTÜ-st, näha kuidas on tema areng toimunud. Tutvuda endiste ja praeguste talu elanikega.
· Uurimismeetodid- panen kirja inimeste suulisi mälestusi ja muljeid küla ja seltsi tegevuse kohta. Koostasin küsitluslehe, mida analüüsin.
· Lähteandmed- toon välja küla talude kohad ja nimed. Vaatlen millised muutused on toimunud ja kes on läbi aegade talu elanikud olnud.
· Kirjandus jt. teabeallikad- vanema perioodi kohta kroonika. Samuti vallalehed ja MTÜ materjalid.
· Kalenderplaan- materjali kogumine (enamus koos), materjali süstematiseerimine, mõningate inimeste mälestused juurde ja täpsustada
Uurimistöö eelkiatsimise meeleolu
Lõppkokkuvõttes ei olnudki eelkaitsmine nii hull, kui ma arvasin. Inimeste ees närvi sisse ei tulnud, samas seal olid ka kõik tuttavad näod, kellele silma vaadata. Ka žürii oli tore. Mulle esitati üks küsimus (Missugust kroonikat sa kasutad?), millele vastasin soliidselt ja arukalt. Kui päris kaitsmine oleks samasugune ja läheks hästi, siis oleks kohe sõdarahul. Eks seda siis näha ole.
teisipäev, 1. detsember 2009
Uurimustöö kava näidis
Uurimistöö kava näidis
· Uuringu teema
· Juhendaja
· Valiku kahelauseline põhjendus
· Töö valdkond, objekt, aine (mida uurid? Kuidas formuleerida teaduskeeles? Viitamine valdkonna tähtsamatele uurijatele ja teooriatele.
· Ülesanded- mida tuleks teha? 2-4 küsimust, millele loodad vastust leida. Lahendamisjärge ootavate probleemide loend või pingerida (mida konkreetset selle küsimuse kohta ei ole teada?)
· Töö põhi- ja lisaeesmärk (millistele tulemustele soovin jõuda, mida taotlen, mida püüan saavutada?) Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine: analüüsimine, lahtimõtestamine või lahendamine. Seoste uurimine nähtuste vahel. Teaduse ja proktika probleemide avastamine.
· Hüpoteesid- tõestamisele võetavad väited, teesid
· Oodatavad tulemused
· Uurimismeetodid (millise instrumendi, vahendiga ma mõõdetavaid näitajaid uurin?) Kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse?
· Lähteandmed- milliseid näitajaid arvestan, mõõdan, jälgin?
· Kirjandus jt. teabeallikad- loetelu (Millised teooriaf, autorid võimaldaksid teemas süvenemist?
· Kalenderplaan: tööde etapid + tähtajad
· Uuringu teema
· Juhendaja
· Valiku kahelauseline põhjendus
· Töö valdkond, objekt, aine (mida uurid? Kuidas formuleerida teaduskeeles? Viitamine valdkonna tähtsamatele uurijatele ja teooriatele.
· Ülesanded- mida tuleks teha? 2-4 küsimust, millele loodad vastust leida. Lahendamisjärge ootavate probleemide loend või pingerida (mida konkreetset selle küsimuse kohta ei ole teada?)
· Töö põhi- ja lisaeesmärk (millistele tulemustele soovin jõuda, mida taotlen, mida püüan saavutada?) Probleemi teoreetiline või praktiline käsitlemine: analüüsimine, lahtimõtestamine või lahendamine. Seoste uurimine nähtuste vahel. Teaduse ja proktika probleemide avastamine.
· Hüpoteesid- tõestamisele võetavad väited, teesid
· Oodatavad tulemused
· Uurimismeetodid (millise instrumendi, vahendiga ma mõõdetavaid näitajaid uurin?) Kuidas andmeid kogutakse ja töödeldakse?
· Lähteandmed- milliseid näitajaid arvestan, mõõdan, jälgin?
· Kirjandus jt. teabeallikad- loetelu (Millised teooriaf, autorid võimaldaksid teemas süvenemist?
· Kalenderplaan: tööde etapid + tähtajad
esmaspäev, 23. november 2009
Moodul VII
Viidatud peavad olema teistest tekstidest võetud:
*ideed,
*arvamused,
*andmed,
*faktid,
* tsitaadid,
*diagrammid,
*tabelid,
* joonised,
* teooriad,
*käsitlused.
Autoriõigus - Autori loata ei või ühtki teost, ei trükitud ega elektroonilist, kopeerida ega paljundada. Sama kehtib ka veebimaterjalide kohta. Samuti ei saa avalikult kasutada e-kirja ilma selle saatnud isiku nõusolekuta.
Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma oma töös kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!
Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
*teiste autorite tekstide kasutamiose äramärkimist oma töö tekstis ning
*nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.
Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse bibliograafilised viited olenevalt kasutatavast viitamissüsteemist kas:
*tähestikuliselt (nimeviitesüsteemi rakendamisel) või
*viitamise järjekorras (numbriviitesüsteemi rakendamisel)Viitamissüsteeme on mitmeid- *nime-aasta viitamist,
*numbriviitamist.
Koolijuhendis on öeldud seda täpsemalt.
Uut ei olnud midagi selles moodulis, sest hiljuti õppisime me sama asja eesti keeles.
Kõige olulisem teadmine oligi viitamine, mida peab uurimustöös kasutama.
Enesekontroliitesti tulemus oli 100%.
*ideed,
*arvamused,
*andmed,
*faktid,
* tsitaadid,
*diagrammid,
*tabelid,
* joonised,
* teooriad,
*käsitlused.
Autoriõigus - Autori loata ei või ühtki teost, ei trükitud ega elektroonilist, kopeerida ega paljundada. Sama kehtib ka veebimaterjalide kohta. Samuti ei saa avalikult kasutada e-kirja ilma selle saatnud isiku nõusolekuta.
Plagiaat on teiste autorite kirjutistes leiduvate andmete, mõtete, ideede ja seisukohtade kasutamine oma oma töös kui iseenda omade, nende autoritele ja allikatele viitamata. Plagiaat on vargus!
Viitamiseks nimetatakse oma kirjaliku töö koostamisel:
*teiste autorite tekstide kasutamiose äramärkimist oma töö tekstis ning
*nende bibliograafiliste andmete äratoomist oma töö lõppu lisatud kasutatud kirjanduse loeteluna.
Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse bibliograafilised viited olenevalt kasutatavast viitamissüsteemist kas:
*tähestikuliselt (nimeviitesüsteemi rakendamisel) või
*viitamise järjekorras (numbriviitesüsteemi rakendamisel)Viitamissüsteeme on mitmeid- *nime-aasta viitamist,
*numbriviitamist.
Koolijuhendis on öeldud seda täpsemalt.
Uut ei olnud midagi selles moodulis, sest hiljuti õppisime me sama asja eesti keeles.
Kõige olulisem teadmine oligi viitamine, mida peab uurimustöös kasutama.
Enesekontroliitesti tulemus oli 100%.
Tellimine:
Postitused (Atom)